TRØNDERBATALJOVDNA I/IR 12
Trønderbataljovnna 643 soalddáha ja jođiheddjiid ruovttubáikkit ledje Nordmöres, Lulli-Trøndelágas, ja maiddái Troandingávpogis, ja sii ledje bárraha riegádan 1914-1918 jagiid siste. Sii gohčohalloje ráfivákšunbálvalussii ovdalaš juovllaid jagi 1939. Bataljovdna joavddai Čáhcesullui ođđajagimánu 15. beaivvi, ja sáddejuvvo dasto suoma/ruošša rájá ala ja vákšo 20 miilla guhkosaš rájá. Girkonjárggas dolvo sin Vuotnasiidii guvttiin skiipain ja dohko jovde cuoŋománu 17. beaivvi. Bataljovdna sirdojuvvui Vuotnasiiddas Deannjái cuoŋománu 17 – 23 beivviid. Cuoŋománu 23. beaivvi veaigin gorgŋii váldoveahka Deannjás Jalgesáiddi mielde luksa dassá soahtagohte duiskalaččaiguin mat ledje boahtime riikageainnu 50 mielde Ráhkas davás.
ÁLTTÁBATALJOVDNA
Álttábataljovnna 830 soalddáha ja hoavdda jovde Vuotnasiidii cuoŋománu 20. beaivvi. Sii sirde Loabágii 23-24. beivviid ja orustedje seamma dáluide maid Trønderbataljovdna lei aitto guođđán. Dasto cuoŋománu 24. beaivvi iđida gorgŋii Álttábataljovdna 766 soalddáhiin
Ruksesbávttiid bokte bajás Trønderbataljovnna šalka mielde. Sin ámmahin lei suddjet Trønderbataljovnna olgeš soaji Jalgesáiddis Rivttagii. Go Trønderbataljovdna lei vuoittahallon, de Álttábataljovdna ges soađáskii duiska veaigaiguin dan 26. beaivvi veaigin, ja sohte Rivttágis gitta cuoŋománu 28. beaivái. Dasto manne Suobdegaskii ja sohte duiskalaččaiguin gitta dassážii go soahtamat nohke geassemánu 10. beaivvi